Elu läheb ikka edasi

Möödunud nädalal oli mu endakirjatud lavastuse esietendus. See oli olnud minu väga kauaaegne unistus – valmis kirjutada ja tuua lavale oma lugu pealkirjaga “Ma olen paks!”. Suur unistus täitus, ma olin väga õnnelik.

Aga elu läks edasi.

Ma olin rase, kui etendusega proove tegema hakkasin. Ja ma olin selle üle väga õnnelik. Arvutasin päevi, kas ikka jõuan lavastuse enne ära mängida, kui kõht paistma hakkab. Oleks jõudnud.

Aga elu läks edasi.

Nädal enne esietendust teatas arst, et rasedus on peetunud. Ma olin väga kurb. Nutsin.

Aga elu läks edasi.

Ees ootas esietendus. Palju oli teha. Tegin kõik ära. Esietendus tuli. Kõik läks hästi.

Aga elu läks edasi.

Kaks päeva pärast esietendust ei suutnud ma mõelda muust, kui ainult sellest, kuidas mu sees on kaks väikest surnut beebit. Jah. Kaks. Nad olid kaksikud. Ja 6. nädalal lõi nende mõlema süda. Ja mul tekkis iiveldus. Ja ma olin väga väsinud. Tundus, et kõik läheb nii, nagu peab.

Aga elu läks edasi.

Ja iiveldus vaibus. Ja ma hakkasin muretsema. Ja meil oli teine kontroll ette nähtud ja seal selgus, et mu mure polnud asjata. Nad ei kasvanud enam. Pool elu varises kokku. Jälle. Jälle! Jah, see on mul juba kolmas kord. “Ma ei tahagi enam kunagi rase olla!” mõtlesin. “Ma ei taha enam kunagi seda ootamist ja lootmist läbi elada!”. Ma ei taha.

Sattusin lugema blogi, kus üks tüdruk kirjeldab, kui halb tal oli esimesel trimestril olla, kui paha ta süda oli ja kui väsinud ta oli ja ütles, et ei sooviks seda kellelegi… “Soovi mulle! Soovi mulle!” mõtlesin. Ma ei tahaks mitte midagi rohkem, kui tunda seda õudset südapaha, olla pikali maas ja mitte midagi teha suuta, kui vaid ma võiksin teada, et beebi mu sees elab! Kasvab. Tuksub. Et ma SAAN lapse!

Ja ma nutsin.

Nägin Facebookis pilti äsjasündinud beebist ema rinnal, samal ajal kui tal nabanööri läbi lõigati. “Minul ei tule seda hetke,” mõtlesin. “Minul tuleb ainult see hetk, kui see loode üks hetk mu seest väljuma hakkab ja ma istun WC-poti otsas ja hoian kahe käega seinast kinni ja võib-olla minestan. Seda heal juhul. Halvimal juhul pean võtma tabletti, et neid väljutada. Ja veel halvemal juhul ka see ei tööta ja pean minema väljakaapimisele.”

“Kallis keha, palun saada nad minu seest ise välja… Ma ainult palun seda… Nii tundub see vähem julm. Vähem jõhker. Vähem valus. Nii tunneks ma end vähem üksi.”

Ta saatiski. Nädal pärast uudist peetumise kohta, hakkas midagi juhtuma. Rasedus hakkas katkema.

Aga elu läks edasi. Inimesi järjest registreerus mu etendusele. Ma ei olnud rase, aga mul oli mu etendus.

Aga elu läks edasi.

See laps, kes mul on, sai rota-viiruse. Oksendas ja oksendas ja midagi ei söönud, kuni lõpuks nõrkes ja lihtsalt lebas voodil, silmad poolavali. Kutsusin kiirabi. Nad viisid meid haiglasse. Lapsele pandi tilguti ja tal hakkas parem.

Inimesed aina registreerusid etendusele, reedene etendus oli juba välja müüdud.

Aga elu läks edasi.

Ööl vastu reedest etendust tekkis mul verejooks. Raseduse spontaanne katkemine. Olin seda oodanud. Rõõmustasin. Et ta tuleb ise välja. Ja homme on etendus ja selleks ajaks on ta juba väljas.

Aga elu läks edasi.

Hommikuks olin nii nõrk, et ma ei jaksanud enam istudagi. Ja pea hakkas migreenist lõhkuma. Ma pidin midagi tegema. Kutsusin õe. Õde kutsus arsti. Arst kutsus kiirabi. Helistasin mehele. Ta tuli lapse juurde. Kiirabi viis mind teise haiglasse. Seal viidi mind opile. Emakaõõne puhastamisele. Üldanesteesia.

Elu läks edasi.

Ärkasin. Kõik oli möödas. Etendused ära jäetud.

Mul polnud rasedust. Mul polnud etendust.

Ja elu.

Läks ikka edasi.

Life… You bitch, sometimes!

 

 

One thought on “Elu läheb ikka edasi

Add yours

  1. Kallis Piret, Sa oled nii vapper. Vapratele antakse palju kanda. Õnneks on Sulle ka antud Hector, Sirel, maailma palju annet, head sõbrad… Ma loodan, et järgmised vaatused elu ennast annavad Sulle uusi õnnistusi ja et Sul jätkub vaprust seni vaatamata kõigele olla tänulik selle eest, mis on. Ootan neid triipe ja südamelööke Sinuga koos ❤️

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: