Mis on tervislik toit?

Tänases intervjuus iseendaga püüan selgitada, mis täpsemalt mind dieedikultuuri juures häirib. Call me crazy, but I’m doing it!

I(ntervjueerija): Tere, Piret! Oled viimasel ajal sotsiaalmeedias silma hakanud emotsionaalsete postitustega dieedikultuuri vastu.

P(iret): Jah.

I: Kas see siis tähendab seda, et kõik arstid eksivad, kui nad ütlevad, et peame sööma vähem suhkrut ja rasva ning rohkem liikuma?

P: Ei. Aga see kõik kokku on kõige ehedam näide sellest, kuidas füüsilist ja kehalist tähtsustatakse rohkem kui vaimset. Mõni inimene võib kehalt terve välja näha (ja paljud näevadki), kuid olla vaimselt täiesti katki. Ja vastupidi ka – praeguste standardite järgi “ebatervisliku” kehaga inimene võib olla tegelikult palju tervislikum, ka füüsiliselt – rohkem energiat, rohkem jõudu, jookseb 10 km, jne – aga ennekõike vaimselt. Arvestades seda, kui palju me räägime sellest, kuidas peab sööma ja kui palju trenni tegema, räägime me väga vähe sellest, kuidas dieet mõjutab vaimset tervist. See on justkui järjekordne lihtne lahendus, kuidas saada õnnelikuks – võtta natuke alla! Saada kaunid kõhulihased! Aga see pole nii lihtne. Ma tean paljusid inimesi ja olen ise nende hulgas, kes tunnistavad, et see kõik mõjus neile hävitavalt.

I: Kas see siis tähendab, et Sa sööd nüüd iga päev saia ja krõpsu?

P: Ei. Aga kui mul tuleb koogiisu, siis ma ei hakka nuputama mingeid mandlijahu ja kookosrasvaga retsepte, vaid teen täiesti tavalise vanakooli koogi. Või kui tahan jäätist, siis söön seda, mis maitseb, mitte seda, mis on suhkruvaba. See ei saa olla suur probleem, kui ma söön mõnikord valget suhkrut ja/või nisujahu. Ei saa olla tohutult tähtis asendada kogu nisujahu oma elus tatra- või mandlijahuga. On ebatervislik koondada kogu oma elu ja heaolu toidu ümber. Selles olen ma veendunud.

I: Aga pole ju midagi halba selles, kui enda eest hoolitseda ja mitte süüa liiga palju suhrkut?

P: Ei, ei olegi. Aga kui vaadata hetkel üldpilti, siis on dieedil olemine justkui mingi normaalsus. Kes suudab loobuda, on tubli. Infoväli on täis õnnelikke ja edukaid inimesi, kes leidsid oma elu õnne saavutades toidu ja trenniga täiusliku keha. Samas on paljud teised õnnetud, kuna nad ei suuda vastu panna isudele, mis neid dieedi ajal tabavad, nad õgivad salaja ja tunnevad ennast süüdi ja läbikukkujatena, sest “teistel” õnnestub see kõik ju palju paremini, ja näib, et neil olegi määratud kunagi õnnelikuks saada, sest nad ei suuda olla nii tublid, nagu need “teised”. See pole okei. See pole nii, et maailmas on ainult kaks äärmust – “tublid tervislikud toitujad” ja “paksud saiasööjad”. Tegelikult pole isegi kõik paksud inimesed saiasööjad. Mõnikord söövad “tervisliku” välimusega inimesed palju rohkem saia kui paksud, keda peetakse ebatervislikeks. Paks inimene ei pruugi üldse olla ebatervislik ja talle võib dieedimaailma meelest “tervislik” väljanägemine tähendada, vastupidi, “ebatervislikku” toitumist ja elustiili, kus kaloreid on liiga vähe ja trenni liiga palju.

I: Aga trenn ju teeb tuju heaks! Ja me ju liigutame liiga vähe!

P:  Võtame näiteks minu. Mul ei ole “täiuslikku keha”. Mul ei ole kauneid kõhulihaseid ega biitsepseid. Aga ma käin 2-3 korda nädalas jooksmas, ma jalutan palju, sõidan jalgrattaga. Ma söön täiesti normaalselt, ma ei söö isegi magusat iga päev. Kas seda on vähe? Kas see pole juba piisavalt tervislik? See, et trenn teeb tuju heaks, on tõsi. Aga kas me peame koguaeg olema stabiilselt õnnelikud ja heas tujus? Äkki oleks tervislikum hoopis vahel olla kurb ja mitte voodist välja ronida? See ei pea kohe tähendama depressiooni ega seda, et oled laisk. See tähendab lihtsalt, et oled normaalne inimene ja vajad puhkust. Et sul on tõusud ja mõõnad.

I: Aga on ju inimlik püüda pidevalt õnne poole. Kes siis õnnetu tahaks olla?

P: Jah, ega ei taha jah keegi. Ma ise ka ei taha. Ja ma vaatan ise ka salaja neid ilusaid jõusaalikehasid ja see tundub ju nii lihtne saavutada – mis seal siis on, käid trennis, jälgid toitumiskava – aga kas minu õnn ikka algab sellest? Vist ei hakka. Asi on vist hoopis milleski muus. Ja ma ei taha seda auku täita teemaga Täiuslik Keha, lihtsalt sellepärast, et kõik teised näivad justkui õnnelikud seda tehes. Ilus keha ei ole elu ega õnne võti. Tegelikult peab ikka sügavamale kaevuma. Kahjuks… Sellegipoolest ma mängin mõttega ka see ära proovida – mida see jõusaalihundi elu tähendab. Kuid arvestades minu ajalugu, pean endale enne väga karmid piirid seadma, et AINULT hea enesetunde pärast, MITTE teatud välimuse saavutamiseks, EGA ka kogu elule mõtte andmiseks.

I: Aga see on ju loogiline! Ega keegi ju ei propageerigi seda, et see peab olema Sinu elu sisu.

P: Tõsi. Ja võib-olla sellised mõistlikud inimesed on tõepoolest olemas, kes suudavadki end sellest kõigest niimoodi eraldada, et nad ei võta seda isiklikult. Aga kasvõi siis selline rohukarbi-stiilis hoiatus võiks asja juurde käia, näiteks: “Ettevaatust! Trenn võib tekitada sõltuvust. Toiduliialdustest hoidumine võib tekitada libakontrollitunnet, mis omakorda võib tekitada sõltuvust. Soovitame kontrollimatu kontrollivajadusega pöörduda psühholoogi poole ning mitte suunata seda energiat trenni tegemisse ja toidu piiramisse.”

I: Ma vist lihtsalt ei tea, mis tunne see on, millest Sa räägid…

P: Siis sa oled õnnelik inimene…

SONY DSC
SONY DSC

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: